Jõulupidu Assikvere seltsimajas 28. detsembril 2017 algusega kell 14.00. Külas Mafalda ja Loreida, kes räägivad asjadest nii, nagu need on. Väike üllatusetendus Assikvere külateatrilt. Kõik on oodatud!

Tutvustus

 

27. novembril 2015.a. kuulutati Assikvere Haridusselts Jõgevamaa 2015. aasta parimaks kodanikeühenduseks!

Assikvere Haridusselts (endine nimi Halliku Hariduse Selts) muutis oma nime 18.09.2011, sest tegutseb algusest peale Assikveres. Selts on Pala vallas Assikveres tegutsenud 1992. aastast alates ja on 1926. aastal asutatud Halliku Hariduse Seltsi järeltulija ja kasutab selle seltsi 1932.a. ehitatud seltsimaja.

Selts on remontinud seltsimaja, mis oli kolhoosiaastatel ümber ehitatud korteriteks. Toetust on saadud PRIA-lt ja Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Sisustatud on raamatukogu ja infotuba. Paigaldatud on soojuspumbad, ehitatud kamin, vahetatud aknad. Kavas on soojustamine ja pikemas plaanis ka katuse vahetus.

Seltsil on välja kujunenud hulk traditsioone. Ühiselt tähistatakse riiklikke tähtpäevi: vabariigi aastapäeva, emadepäeva, jaanipäeva, jõulusid. Igal aastal on ettevalmistatud oma jõududega ka üks isetegevuslik peoõhtu. Näitering on tegutsenud 2008.aastast aktiivselt Ülle Meose juhendamisel.

Esimeseks lavastuseks oli E.Vilde “Kosjasõit”, mida etendati ka Tartus Laulupeomuuseumis projekti “Eesti teater 140” raames. Kuna see õnnestus, siis julgesime planeerida ka järgmise ja suurema lustimängu lavastamise, milles osales ca 20 tegelast ja mis oli muusikaline. See oli Kitzbergi “Kosjasõidu” ainetel “Mulgipolka”. Järgnesid veel Shaw “Pygmalioni” järgi seatud “Leedi” ja J.Kunderi “Kroonu onu”, H.Raudsepa “Tagatipu Tiisenhooseni” järgi seatud lavalugu “Tiisenhoosen”. Suurprojektiks võiks nimetada ka Kalmani opereti “Maariza” ainetel valminud “Roosid krahvinnale” 2013.a. kevadel.

Naisrahvatantsurühm on tegutsenud 13 aastat.

Iga viie aasta tagant oleme läbi viinud külade kokkutuleku. Alates 2001. aastast on traditsiooniks igal suvel korraldada folklooripidu, kus elustatakse vanu traditsioonilisi tegevusi ja lavastatakse mõni muinasjutt või lugu. 2006.a. suvel avasime seltsimajas Anna Haava mälestustoa. Anna Haava luulepärandi tutvustamise oleme seadnud üheks seltsitegevuse eesmärgiks. Kaks korda aastas korraldatakse luule- või kirjandusloolisi üritusi. Toetust oleme saanud kohaliku omaalgatuse programmist ja kultuurkapitali Jõgeva ekspertgrupilt. 2009.a. sügisel viidi esmakordselt läbi Jõgeva- ja Tartumaa koolide õpilastele mõeldud A.Haava luulepäev “Täheks tulevpõlvedele” ja omaloomingukonkurss. Nüüdseks on luulekonkurss toimunud iga-aastaselt ning seda traditsiooni kavatseme jätkata. Valminud on kaks lühifilmi A.Haava loomingu alusel, mis jutustavad luuletaja lapsepõlvest.

Tahame jätkata tegevust, et muuta seltsimaja ja selle ümbrus kohalikele inimestele ja külalistele mugavamaks ja sõbralikumaks. Euroopa Liidu rahade abil sai seltsimaja uued aknad, toolid ja rahvariided. Toetuse abil sai sisustatud ka köök. Selts haarab oma tegevusega kolme küla elanikke: Assikvere, Kokanurga ja Perametsa. 2011.a. valis Jõgevamaa Kodukandi Ühendus Assikvere Jõgevamaa aasta külaks.

Seltsi tegevust juhib 7-liikmeline juhatus. Liikmeid on seltsil 30 ringis, aga toetajaid ja kaasaelajaid on mitu korda rohkem. Palgalisi töötajaid ei ole.

Seltsi tegevus on selles piirkonnas leidnud olulise kandepinna ja paljudest üritustest võtavad osa naaberseltside esindajad. Meil on head suhted Halliku Maanaiste Seltsiga, Alatskivi naisseltsiga, Jõevalla külaseltsiga. Oluline on, et seltsitegevusega on haaratud ka lapsi, kes osalevad näitemängudes ja lavastustes.

Piirkonnas, kus külapood suleti juba aastaid tagasi, kus kool on 7 km kaugusel, kus ainsaks tegutsevaks firmaks on OÜ Palmet, milles leiab tööd 3-4 inimest, on seltsitegevus ühtekuuluvustunde hoidjaks. Selle piirkonna põhiväärtuseks ongi üksteist toetavad inimesed.